Haridusloolise ainese kogumine ja säilitamine
Virtuaalne teabevärav Johannes Käisist: https://johanneskais.wordpress.com/
Vikipeedia Johannes Käisist: https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Käis
Võrokeeline entsüklopeediä: https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4isi_Johannes
Johannes Käisi Selts kogub haridusloolist ainest Johannes Käisi pedagoogilise pärandi lõimimisest õppekavaga ning parima praktika kohta koolis ja lasteaias. Käesolev esimene vihik on kogumik käisiliku üldõpetuse rakendamisest tänapäeval ning kodu- ja loodusloo teemade käsitlemise näidetest.
Haridusloolise ainese kogumik KODU- JA LOODUSLUGU ÜLDÕPETUSES. Johannes Käisi pedagoogilise pärandi lõimimine õppekavaga. 2021
Johannes Käisi Seltsil on kavas koostada haridusloolise ainese kogumikud alateemadega: nr 1 koostati 2021; nr 2, 2022 “Töökool ja loov töö”; nr 3, 2023 “Emakeel ja kultuurilugu”; nr 4, 2024 “Isetegevus (aktiivsuse põhimõte) ja individuaalne tööviis”; nr 5, 2025 Johannes Käis 140.
Johannes Käisi Seltsi juhatus tänab koostööpartnereid! Aitäh, pedagoogid, et jagasite meiega parimat praktikat!
Looduse õpperada
2022. aastal saame tähistada 40 aasta möödumist esimese looduse õpperaja loomisest lasteaia juurde. Aastate jooksul on loodud väga erinevaid, seda nii sisult kui vormilt, loodusradu, kuid eesmärk on olnud ikka üks: loodusteadmiste saamine vahetu vaatluse teel.
Kalender 2022: Looduse õpperada lasteaias. 40 aastat loodusradade loomisest lasteaedades.
Kalender 2020/21. õa: Johannes Käis 135.
Kalender 2018/19. õa: Johannes Käisi pedagoogiline pärand.
Mõtisklus Rosma kooli juures
Johannes Käisi sünnitalus (1872.a valminud koolimaja) Põlvamaal tegutseb täna lasteaed ning üle hoovi Johannese kool Rosmal. Rosma Haridusselts, Johannese kool ja lasteaed Rosmal tegutseb alates 1989. aastast. Millised mõtted õppijast, õpetajast ja haridusest on Rosma koolis täna, suvel 2020? Vaata ja mõtiskle kaasa!
Lehekülgi Alfred Hollo Võru Õpetajate Seminari ajal peetud päevikutest
Võru Õpetajate Seminari õpingute ajast, elu-olu raskustest, samuti tolle aja miljööst annavad aimu ülestähendused. Alfred Hollo kirjutab ka Hr Johannes Käisist ja teistest seminari lugupeetud õpetajatest. Ja uskuge või mitte, aga 1927.a vabastamispüha aktust ei toimunud, sest “koosviibimine gripi ärahoidmiseks haridusministeeriumi poolt keelatud oli”. Meenutagem neid aegu!
Õpetajakoolitus ja kooliuuendus
Johannes Käisi tegusamad aastad jäävad Võru Õpetajate Seminari (1921 – 1930) aega, mil ta oli direktor. Võru Õpetajate Seminar (VÕS) ehk Valge Maja koos harjutuskooliga kujunes kooliuuenduse keskuseks. Kutsun teid taas sellesse väärikasse hoonesse (koolimajaks on see olnud 1804.a saadik), tänasesse Võru gümnaasiumisse, et õpetajakoolitusest enam teada saada.
“Kooli uuendamine tema sisemises elus, kasvatus- ja õppetöö korraldamises on tänapäeva tõsiseid kultuurilisi ülesandeid. Kooliuuenduse vajaduse peab ära tundma iga õpetaja. Uuenduspedagoogika peamiseks sihiks oleks isiksuse kujundamine” on öelnud Johannes Käis. Kuidas ja millistel teemadel kooliuuendus täna areneb?
Õpetajakoolitusest
Kooliuuendusest
Lõunaeesti keele ja kultuuri lõimingust algklassides
Johannes Käis on öelnud: “Kasvatuse ja hariduse ülesandeks on meie kultuuri väärtusi tulevaile põlvile edasi anda, neid meie kultuuriliste varanduste pärijateks teha”. Millised võimalused on meil täna kultuuri edasi kanda ja pärijatele edasi anda? Fotoesitlus annab häid mõtteid!
Teadmised on igihaljad
Johannes Käis on tõdenud, et “laps algkooli alamal astmel ei tunne veel huvi üksikute ainealade vastu, need on talle hoopis võõrad, tundmatud. Seepärast oleks ebaloomulik, kui koolitöö kujuneks üksikute ainete õppimiseks, mis lapse teadvuses ei liitu tervikuks. Kui aga koolitöös puudub sisemine seos, siis on võimatu tegevusse panna lapse sügavamaid jõude, saavutada nende voolavust ja äratada püsivat huvi. Sisemisi jõude ergutav huvi on aga eduka õppetöö eeltingimus. Üldõpetuses ei ole kuigi raske teostada neid psühholoogilisi nõudeid.” Kuidas õnnestub see tänasel päeval? Vaata ja tunne rõõmu!
Esitlus pdf-formaadis ava siit:
Johannes Käisi pedagoogiline pärand alushariduse õppekava kontekstis
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) on uuenemas ja seda, loodetavasti, 21. sajandile vääriliselt. Johannes Käisi pedagoogilise pärandi kohta on öeldud, et see mees ja tema põhimõtted olid oma ajast eest. Alushariduse õppekava on täna vägagi käisilik, oluline on tehtavat mõtestada ja teadvustada, ometi saame veel enam teha, et järgida laste arengu toetamisel lapsepärasust, elulähedust, isetegevuse ja üldõpetuse põhimõtteid. Võta aega mõtestamiseks!
Johannes Käisi pedagoogilised põhimõtted rakendatuna lasteaias
Pedagoog Johannes Käisi põhimõtted sobituvad hästi lasteaia õppe- ja kasvatustegevuste ning igapäevatöö korraldamiseks. Mida ja kuidas saame rakendada Johannes Käisi pedagoogilist pärandit lasteaias? On, mida vaadata!
Loodus- ja kodulugu ning töökool lasteaias
Üldõpetuse, töökooli, loodusõpetuse, koduloolise vaateõpetuse ning eluläheduse põhimõtted on need, mida lasteaialaste kasvatavas õpetuses saab järgida, et olla lapsepärane. Et laps mõistaks asjade sisu, tähendust, selle väärtust on vaja laps selle asja juurde tuua/viia avastamaks, nägemaks, teadvustamaks, omandamaks, uurimaks, vaatlemaks … Kõike seda ehk aitab mõtestada terve õppeaasta väldanud kodulamba projekt ning pea kaks õppeaastat kestnud rukki-projekt (pühendatud Eesti Vabariigi 100 aastale).
Lapsepärane lasteaed
Johannes Käis on tähtsustanud kasvukeskkonda. Ta on nimetanud “väikeste laste mängutuba vanematekodus esimeseks vaimuharimise laboratooriumiks. Loodus on meile ikka rõõmu ja puhkuse kohaks, algpildiks kunstnikule ja tööväljaks loodusteadlasele”. Ja lõpeks ei saa me rääkida üksnes kasvatusest ja õpetusest vaid ka kasvatavast õpetusest meid ümbritsevas keskkonnas. Milline võiks olla lapsepõlve mängutuba? Kutsun teid Rosmale!
Johannes Käis ja Läti
Kooliõpetaja Johannes Käisi tööaastad algasid Lätis. Kuid mitte ainult – ta töötas ka Venemaal, reisis Soomes, Saksamaal, Austrias ja Sveitsis. Aga heitkem pilt Johannes Käisi töömehe algusaastatesse ja mõtisklegem: Kas Käisi jalajälgi on ka tänases Läti Vabariigi hariduselus?
Johannes Käisi põhimõtted läbi minu enese tõekspidamiste
Johannes Käisi 130. sünniaastapäeval 2015.a pälvis Johannes Käisi nimelise preemia õpetaja Kaie Kubri ning juubelipreemia Kai Võlli. Õpime neilt!
Peatselt lisanduvad siia ka Johannes Käisi 135. sünniaastapäeval 2020.a pälvinud Johannes Käisi nim preemia ja juubelipreemia laureaatide mõtisklused.
Johannes Käisi 135. sünniaastapäeval, 26. detsembril süüdakem küünal ja mõtiklegem!
Teemaleht Johannes Käisist
19.12.2015.a ilmub Õpetajate Lehes teemaleht seoses Johannes Käisi 130. sünniaastapäevaga (lk 14-15).
14.10.16 ilmub Õpetajate Lehes teemaleht: „95 aastat Võru Õpetajate Seminari avamisest. Uuenduspedagoogika eile, täna, homme“ : https://opleht.ee/2016/10/95-aastat-voru-opetajate-seminari-asutamisest-uuenduspedagoogika-eile-tana-homme/
15.09.2017.a ilmub Õpetajate Lehes teemaleht muutunud õpikäsitusest Johannes Käisi pedagoogilise pärandi kontekstis: http://opleht.ee/2017/09/muutunud-opikasituse-teemaleht/.
Võru Õpetajate Seminar 95 artikkel Võrumaa Teatajas. Autor: Arthur Ruusmaa
Arthur Ruusmaa kirjutatud artikkel Võrumaa Teatajas “Õpetaja ja koolijuht Anette Budkovsky 125”
Anette Budkovsky oli Johannes Käisi juhitud Võru Õpetajate Seminari juurde kuuluva harjutuskooli juhataja.
Arthur Ruusmaa kirjutatud artikkel Võrumaa Teatajas “Võru Õpetajate Seminari joonistusõpetaja Jaan Hist 125”.
