Johannes Käisi teos “Õpetuse alused ja teed. Üldine didaktika” ilmus 2018.a novembris kirjastuse Studiumi poolt ning Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse ja Johannes Käisi Seltsi eestvedamisel.

Johannes Käisi peateos didaktika alal „Õpetuse alused ja teed“ (kirjutatud Tartus ja Põlvas 1944. a) on käsitsi kirjutatuna säilinud ja hoitud Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirja masinkirjas ümbertrükitud variandid on hoiul nii Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis kui ka Tartu Kirjandusmuuseumis. Ümbertrükitud variandile on Johannes Käisi õpilane Ferdinand Eisen (1914-2000) aastal 1986 kirjutanud ka eessõna. Ehk oli siis haridusministril, õppejõul ja pedagoogikateadlasel kavas see teos avaldada?

Johannes Käisi teos ilmus trükis 75 aastat hiljem, Eesti Vabariigi sajandal aastal. Johannes Käisi teos „Õpetuse alused ja teed“ on käsiraamat, õpik, teatmeteos, ajalooallikas, kultuurilugu. Raamat on austuse avaldus Johannes Käisile.

Johannes Käisi teose “Õpetuse alused ja teed” ilmumise järgselt kirjutas 30.11.2018.a  Õpetajate Lehes kasvatusteadlane Tiiu Kuurme artikli „Käisi aeg ja pedagoogika aegadeülene“: http://opleht.ee/2018/11/kaisi-aeg-ja-pedagoogika-aegadeulesus/

“Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Johannes Käisi “Kooli-raamat” sisaldab teemasid:

1. Kasvatuse kunst (sh Võru Õpetajate Seminari avakõne “Meie sihid ja ülesanded”, Eesti kooli arenemistee, kooliuuendusest, uue kooli sihid, töökool, isetegevus ja individuaalne töökool)

2. Kodumaaline kool (sh õpetaja ülesanded kodumaa looduse uurimisel, loodusõpetus, üldõpetus, keskustuse põhimõte, individualiseeritud õpetus, kodulugu üldõpetuse alusena)

3. Koolielu muresid (sh kooliuuendustööst kasvatusalal ja õpetajate ettevalmistusest)

4. Valge Maja

1935. aastal, Võru Õpetajate Seminari (1921-1930) sulgemise järgselt, ilmub kooli aastaraamat “Teel töökoolile” 7. köide teemal “Isetegevus ja individuaalne tööviis”.

“Eesti pedagoogikaklassiku ja 1920-30-ndate aastate kooliuuendusliikumise juhi Joh. Käisi 1935. aastal ilmunud töö käsitleb õpilaste isetegevust ja individuaalset tööviisi ning koduloolisel printsiibil põhinevat üldõpetust. Lapsepsühholoogiast lähtudes esitab autor iseseisvalt mõtleva loova isiksuse arendamise ja ühiskonnaliikme kasvatamise tervikliku pedagoogilise tööviisi, mis suudab mõjusalt kaasa rääkida tänapäevases kooliuuenduses.” /toimetaja Ferdinand Eisen/

Johannes Käis on öelnud: Uuenduspedagoogika olulisimaid põhimõtteid on individuaalsuse-  ja sotsiaalsuse-põhimõte. Individuaalne kasvatus on sotsiaalse kasvatuse eelduseks. Oskuste omandamine on mõeldav ainult iseseisva tööga; teadmiste omandamist rajatakse uues koolis peamiselt iseseisvale tööle. Isetegevuse-mõistes on kaks külge – tegevus, aktiivsus, ja iseseisvus. Isetegevus on iseseisev, individuaalsete võimete ja huvidega kohandatud töö.

Raamatu “Valik Johannes Käisi töid: Kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus” on koostanud Ferdinand Eisen ning toimetanud Kalju Leht. Käesolev väike valimik sisaldab Johannes Käisi töid algõpetuse, eriti koduloo, üldõpetuse ja loodusõpetuse kohta. Lõpupeatükk annab ülevaate J.Käisi kui algõpetuse metoodika uuendajast 1920.-1930. aastail.

Johannes Käis on esitanud küsimuse: “Mispärast tuleb võtta üldõpetus aluseks ja keskustuseks kodulugu (kodulooline vaateõpetus)?” Ning vastab: “Tänapäeva kool peab tunnustama õppeaine valikus ja käsitluses kõigepealt kaht pedagoogilist põhinõuet – lapsepärasuse ja eluläheduse nõuet. Lapsepärasuse nõue tähendab seda, et õpetuse sisuks võivad olla ainult lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis talle ka arenemis- ja jõukohased. Eluläheduse nõue on täidetud siis, kui õpetus koolis hoiab sidet lapse kodu ja koduse eluga, koduümbrusega.”

Johannes Käis: Üldõpetusega mõistame kogu õpetuse keskustust lapse igapäevaste tähelduste, kogemuste ja huvide vallast valitud ainel ehk nn koduloolise vaateõpetuse asialadel (teemadel). Üldõpetuse olulisem joon – keskustus – on tekkinud kasvatusteaduse nõudest rajada õpetus lapsepsühholoogiale. Üldõpetuse tuumaks on kodulooline vaateõpetus ehk kodulugu. Loodusõpetuse metoodika põhinõue – vaatlus olgu õpetuse aluseks.

Johannes Käisi 100. sünniaastapäeval 1985.a ilmub Ferdinand Eiseni poolt koostatud raamat „Koolile pühendatud elu. Johannes Käis 1885-1950.“ 

Raamat sisaldab artikleid teemadel: Silmapaistev eesti pedagoog Johannes Käis (Ferdinand Eisen); Johannes Käisi didaktilise süsteemi areng (Inge Unt); Johannes Käis – algõpetuse metoodika uuendaja 1920.-1930. aastatel (Valter Horm); Johannes Käis loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia rajajana (Jaan Eilart); Johannes Käis ja õpilasomavalitsus Võru Õpetajate Seminaris (Karl Laane);  Johannes Käisi mõjust didaktika arengule Nõukogude Eestis (Reet Liimets-Sorokina); Johannes Käisi teest nõukogude pedagoogikasse (Heino Liimets); Koolile pühendatud elu. Johannes Käisi elukäik (Valter Horm). Kogumikus on ära toodud ka Johannes Käisi tööde bibliograafia.